Teistmoodi jõulud Egiptuses

Enamik eestlasi sööb jõuluajal pereringis verivorsti-hapukapsast, MTV Eesti juht Karoli Hindriks aga rebis end mõned aastad tagasi lahti kõigest tavapärasest ja põgenes jõuludeks Egiptusesse.

Mõte veeta jõulud mõnel soojal maal tuli 2004. aastal toonasel väikeettevõtjal üsna spontaanselt. Sügis oli naisel töine olnud ja nii tekkiski mõte, et võiks aasta lõpus kuhugi päikese kätte puhkama ja energiat koguma sõita.

Nii vaataski Hindriks reiside viimase hetke pakkumisi, otsides kohta, kus hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas ehk saaks mugavalt, aga mitte liiga kallilt puhata. Ka vaatas naine CNNist ilmateadet. Lõpuks langes otsus Egiptuse ja seal Sharm el-Sheikhi kasuks, ja Hindriks ostis umbes nädal enne reisi lennupiletid ära.

Disneyland ehmatas

Sharm el-Sheikhi kuurorti iseloomustab naine kui Disneylandi, kus ühtpidi kohtab Araabia kultuuri, teistpidi aga ka McDonald'sit ja Kentucky Fried Chickenit. Kunagi USAs elanud Hindriks oskas Ameerika sugemeid eriti hästi ära tunda, ent see kõik ehmatas teda. Ta oli varem käinud Kairos ja Aleksandrias ja leidis, et seal on Egiptus hoopis teistsugune – ehedam.

Jõuluõhtul sõitis Hindriks koos teiste eestlastega kuulduste järgi heasse mereandide restorani. Algul tekitas koht veidi võõristust, kuna tegu polnud Eesti mõistes peene restoraniga, kus valged linad laual, pigem sööklaga. Ent toit oli hea. Verivorstide asemel sõid eestlased kaheksajalgu ja muid eksootilisi mereande.

Õhtusöögi lõpus käidi köögis uudistamas, kuidas road valmivad, ja siis mindi edasi linna peale. Turistipoest kaasa ostetud veiniga maanduti lõpuks ühes tänavakohvikus, kus sai vesipiipu popsida. «Nii ma siis istusingi jõuluõhtul keset Sharm el-Sheikhi, jõin teetassist veini ja suitsetasin vesipiipu,» meenutab Hindriks. «Mingid värvilised tuled seal ikka olid ja see tekitas isegi pisut jõulutunnet. Tore oli.»

Kuna Hindriks oli seadnud reisi eesmärgiks saada kõigest eemale ja puhata, siis mingeid ekskursioone või atraktsioone ta Egiptuses ette ei võtnud, küll aga käis Punases meres snorgeldamas ja kaameliga sõitmas.

Veealune multifilm

Reisi eredaima elamuse jättiski naisele Punane meri, mille pärast ta läheks Egiptusesse tagasi. «See oli selline elamus, et veest ei tahagi välja tulla,» nendib Hindriks. Teda üllatas, et juba madalas vees näeb nii palju. «Arvasin, et värviline maailm ja veealused vaatamisväärsused asuvad kusagil sügaval, aga lähed vaid puusadeni vette, paned prillid ette ja vaatad nagu multifilmi. Vapustav,» kiidab naine.

Vahva elamus oli tema jaoks ka džiibisafari ühe osana pakutud kaamelisõit, kuigi esialgu tundus loom veidi ebakindel. Et kaameli seljast alla saada, tuli naisel raha maksta. See, et Egiptuses turistidelt igal sammul raha välja pumbata püütakse, Hindriksile head muljet ei jätnud. «Eriti raske oli seal olla heledanahalise blondi naisena. See kultuur on minu jaoks veidi liiga pealetükkiv,» tunnistab ta.

Kui Hindriks keset mõnusat puhkust 26. detsembri hommikul hotellis CNNi lahti tegi, kuulis ta mitmeid Kagu-Aasia riike tabanud tsunamist. «Sellepärast jääbki see reis eriti hästi meelde, et olin mõelnud ka mõnele Tai saarele minekust. Hea, et ei läinud,» ütleb ta.

Kokkuvõttes meenutab naine reisi sõnadega: teistmoodi, elamus, vahva. Nii tahab ta ka sel aastal jõulude ajal või kohe pärast seda mõnele soojale maale sõita, ja soovitab teistelgi end tavapärasest lahti rebida. «Sel ajal ei saa nagunii tööd teha, sest kõik on kusagil ära. Miks siis mitte minna eemale,» julgustab ta.

Postimees
Autor: Agnes Männiste
http://www.tarbija24.ee/181207/lisad/arter/301447.php