Looduskaitsealad
Leitud vasteid 63
Tartumaa
Padakõrve looduskaitseala on loodud mõhnastiku kaitseks. samuti kaitstakse erinevaid metsade kasvukohatüüpe. Rikkalik on kaitseala linnustik, teiste seas elutsevad Padakõrve LKA-l väike konnakotkas, siniraag, valgeselg-kirjurähn, kassikakk ja metsis. Loomastikust väärivad kaitset laanekuklased. Looduskaitsealal on kaitse...
Vaata esitlustskoor
-
Raplamaa
Pae karstiala asub 2 ha suurusel maa-alal, mille aluspõhjaks on kivististerikas lubjakivi. Loopealse ja soo piiril on 1 kuni 2 m kõrgune astang, kus saad näha meetrilaiusi ning kuni 1,5 m sügavusi langatuslehtreid. Huvipakkuvad on avalõhed ja karrid (väikevormid), koopad ning lubjapõletusahi.
Vaata esitlustskoor
-
Võrumaa
Paganamaa maastikukaitseala asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja...
Vaata esitlustskoor
-
Paldiski, Harjumaa
1451 ha suurune kaitseala asub Paldiski linna territooriumil kolme lahustükina Pakri poolsaarel ning Suurel ja Väikesel Pakri saarel. Pakri poolsaare paekaldal ja Pakri saartel on rahvusvaheline kaitseväärtus kuna pank on oma vara-paleosoiliste kihtide paljandumise tõttu ainulaadne Euroopas. Pakri ja Lahepere lahtede vahelt...
Vaata esitlustskoor
-
Lääne-Virumaa
Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi paekivi sünnikoht. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane...
Vaata esitlustskoor
-
Tartumaa
Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn – Palumäed – on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus...
Vaata esitlustskoor
-
Viljandimaa
Parika raba on tekkinud jääajajärgse veekogu kinnikasvamisel. Pikliku, keeruka kujuga jäänukjärve tuntakse Parika järvena. Kahte väikest rabajärve kutsutakse Väikejärveks ja Pühajärveks.legend räägib, et Parika järve uputas end kuri tüdruk Linda. Temast sai vetevaim, kes nõuab palju ohvreid.
Vaata esitlustskoor
5.0
Võrumaa
Kaitseala peamiseks väärtuseks on geoloogiline mitmekesisus. * Kalkahjul, Peetri jõe 60 m pikkusel kaldalõigul asuvad ülemdevoni Plavinase lademe lubjakivipaljandid. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. * Karisöödi pargis, kaldajärsakus paljanduvad 10 m ulatuses Amata lademe...
Vaata esitlustskoor
-
Piusa Jõe Ürgoru Maastikukaitseala
Võrumaa
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite kaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse...
Vaata esitlustskoor
-
Põlvamaa
Piusa koobaste Külastuskeskuse hinnakiri: Täispilet 3,90€ Perepilet 7,70€ Sooduspilet: 2,60€ lastele 7.-14.a 3,50 € pensionär Pilet sisaldab: külastuskeskuse eksponaatidega tutvumist, loodusfilmide vaatamist, ekskursiooni koobastesse giidi saatel. Esmaspäevast neljapäevani avatud ettetellimisel! 15. mai -...
Vaata esitlustskoor
-
Piusa Koobastiku Looduskaitseala
Põlvamaa
Piusa koobastiku looduskaitseala asub Orava vallas. Matkata saab 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Koopad on Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri...
Vaata esitlustskoor
-
Poruni Ürgmets, Jõgi ja Ürgorg
Ida-Virumaa
Gorodenko külast veidi põhja pool, Boroni (Poruni, Borovnja) jõe ääres asuv ürgmetsakvartal ja jõe kaldapaljandid muudeti looduskaitsealaks 1967. aastal. Tänapäeval kuulub Poroni sihtkaitsevöönd Puhatu looduskaitseala koosseisu. Kaitstava ürgmetsamaastiku keskne telge on 10 km pikkune Poruni jõgi. Jõe ürgoru kaldad on kohati...
Vaata esitlustskoor
-
skoor
-
Ida-Virumaa
Päite panga kõrguseks on märgitud 41 meetrit. Meri jääb pangast 50–70 meetri kaugusele. Enne Sõtke klindilahte ilmestab panka väikese joana seitsme kuni kaheksa meetri kõrguselt laskuv Ukuoja. Sõtke klindilaht koos selles asuva Ida-Virumaa tööstuspiirkonna ühe ilusaima linna Sillamäega on kaitseala idapiir. Enne Teist...
Vaata esitlustskoor
-
skoor
-
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)