Keava Raba

Keava Raba / Tutvustus

Valla eriliseks looduslikuks omapäraks on niinimetatud "kõnnumaa". Kõnnumaa kulgeb Järvakandist Lelle poole laia ribana, mille üksikud kohad kannavad "kõnnu" liitnimesid: Isakõnnu, Ahekõnnu, Vahakõnnu, Särekõnnu, Hiiekõnnu, Toosikõnnu, Ariskõnnu. Kõnnu all mõisteti kehva, kas soostunud või liivast pinnda, mis on teiste tasaste maa-alade keskel pisut kõrgem. Maaharimiseks on kõnnumaa vähe sobiv või hoopis kõlbmatu. Taimkattelt võib ta olla niihästi mets, soo, heinamaa kui ka jäätmaa. Kõnnumaa iseloomulikuks jooneks on ka soode ja rabade rohkus. Nende hulka kuulvad 21,4 ruutkilomeetrine Loosalu raba, 18.6 ruutkilomeetrine Keava raba, 12.9 ruutkilomeetrine Imsi raba, 5.6 ruutkilomeetrine Kädva raba jt.
Kõnnumaa on kõige järvederikkam piirkond maakonnas. Nende hulka kuuluvad Loosalu Suurjärv, 31. 4 ha; Ristlaugas Keava rabas 3,0 ha; Palasi raba Suurlaugas ,Vanamatsi laugas, Kõrtsilaugas, Imsi järv, Eidapere järv.
Kõnnumaa metsad on soostunud lodumetsad, harvemini laanemetsad. Viimaste hulgas on suuremad Tihnulaan Kädvas, Paksumetsa Lelles, Vabrikumets Järvakandis.
Kõnnumaa on suhteliselt hõredasti asustatud. Külad on siin väikesed, nende vahel on sood, metsad, niidud.